Harilik kadakas on üks Eesti igihaljaid okaspõõsaid. Kuulub küpressiliste hulka. Kadakas õitsevad mais-juunis, seejärel ilmuvad emastaimel rohelised viljad, mis teiseks-kolmandaks aastaks küpsevad sinkjasmustadeks marjadeks. Et kadakamarjad sisaldavad rohkesti eeterõlisid, glükosiide, park- ja mõruaineid, siis on peetud neid ammustest aegadest headeks maitse- ja ravimtaimedeks. Soomlased lisavad kapsa hapendamisel 2-3 kadakamarja. Nende palsamilõhn ja –maitse sobib lihakastmele, peedisalatile. Raviks valmistatakse kadakamarjast teed, tõmmist, tinktuuri, õli ja siirupit. Eesti vanasõna ütleb, et "Kadajemarja olla ütsme haiguse vastu": • Kui inimene läheb näost või jalust paiste, viib kadakamarjatee liigse vee välja • Kui sapiteed kipuvad umbes olema või on kalduvus sapikividele, juuakse kadakamarjateed • Kui kõht täis gaasivalu, näri kadakamarja • Kui kõht kinni, paneb kadakamari sooled tööle • Halva hingeõhu puhul süüakse paar kadakamarja enne magaminekut • Külmetushaiguste (sh köha) puhul rüübatakse kadakakasvu- või –marja teed • Kui hääl ära, toob kadakamarjatee selle kiiresti tagasi • Kui laps kipub öösel voodit märjaks tegema, antakse talle päeval kadakamarjateed • Reuma-, luu- ja seljavalude (üldse väsimuse) puhul on kadakaokstest ja –juurtest tehtud vann üks ütlemata mõnus asi Teadusmeditsiin tunnistab kadakamarja ravitoimet ja rahvatarkust, kuid hoiatab, et kestval kasutamisel (üle nädala) ärritab neerukudet. Üldse ei lubata kadakamarju tarvitada ägedate neerupõletike korral. Kadakamarjatõmmis: võta 1 sl marju 3 dl keeva vee kohta ning keeda kaane all 15 min õrnal tulel. Lase 30 min tõmmata, kurna. Tarvita 1 sl korraga 3-4 korda päevas. Tõmmist hoia jahedas, mitte üle 2 päeva. Lõpetuseks veel üks rahvatarkus: kingitud või metsast niisama vaasi toodud kadakaoks kandvat tüli majja ja võtvat toojal hingerahu.
Foorum